E-RIIGI AKADEEMIA SIHTASUTUS

PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on E-riigi Akadeemia Sihtasutus (edaspidi: Sihtasutus). Sihtasutuse nime tõlge inglise keeles on E-Governance Academy Centre.

1.2. Sihtasutuseasukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ja käesolev põhikiri (edaspidi: Põhikiri).

1.4. Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse Asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta asutajate kohustuste täitmise eest.

1.5. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.

1.6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. Jaanuaril ja lõpeb 31. Detsembril.

1.7. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.

1.8. Sihtasutus võib olla käibemaksukohustuslane.

II EESMÄRK

2.1. Sihtasutuse eesmärk on:

2.1.1. üldistada, analüüsida ja tutvustada infoühiskonna arengu kogemusi, eelkõige uue tehnoloogia rakendusi avalikus halduses ja demokraatia edendamisel;

2.1.2. korraldada infoühiskonna arendamisele kaasa aitavat koolitust Eestis ja välismaal;

2.1.3. toetada infoühiskonna alaseid rakenduslikke uurimusi ning teoreetilisi teadustöid ning konsultatsioonide andmist;

2.1.4. toetada koostööd ja korraldada infovahetust praktiseerivate ametnike, ettevõtjate ning vastava ala teadustöötajate vahel;

2.1.5. Toetada infoühiskonna alast õpetust pakkuvaid institutsioone ja isikuid.

2.2. Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus:

2.2.1. taotleb toetusi ja muid rahalisi vahendeid Eesti ja teiste riikide institutsioonidelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, fondidelt ning füüsilistelt isikutelt;

2.2.2. koordineerib ja rahastab infoühiskonna arengut puudutavaid uurimis- ja koolitusprogramme;

2.2.3. toetab infoühiskonnaalase õppematerjali loomist;

2.2.4. tellib, kirjastab ja levitab infoühiskonda tutvustavaid väljaandeid;

2.2.5. vahendab ja korraldab praktilist infoühiskonnaalast konsultatsiooni;

2.2.6. korraldab ja rahastab infoühiskonda tutvustavaid üritusi;

2.2.7. jagab sihtotstarbelisi stipendiume õppimaks või uurimaks infoühiskonna alaseid küsimusi;

2.2.8. tegeleb muude infoühiskonna arengu seisukohalt oluliste küsimustega.

2.3. Sihtasutusel on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutus tegutseb avalikes huvides ning on heategevuslik. Sihtasutus arendab kahepoolset ja mitmepoolset koostööd välisriikide organisatsioonidega, kelle eesmärgid ja tegevus sarnanevad Sihtasutuse eesmärkidega.

2.4. Sihtasutuse halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

2.5. Sihtasutus ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele tulumaksuseaduse § 8 punkti 1 tähenduses.

2.6. Sihtasutuse põhitegevuseks ei ole ettevõtlus ja Sihtasutus ei kasuta ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel.

III NÕUKOGU

3.1. Sihtasutuse nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

3.2. Nõukogu pädevuses on:

3.2.1. Sihtasutuse põhikirja muutmine;

3.2.2. Sihtasutuse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine ning juhatuse liikmega tehingu tegemine;

3.2.3. Sihtasutuse majandusaasta aruande ja tegevusaruande kinnitamine;

3.2.4. Sihtasutuse audiitori nimetamine;

3.2.5. nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest;

3.2.6. Sihtasutuse ühinemise ja jagunemise otsustamine;

3.2.7. seadusega või põhikirjaga nõukogu pädevusse antud teiste küsimuste otsustamine.

3.3. Nõukogul on kolm (3) kuni kuus (6) liiget. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja esindab nõukogu. Nõukogu esimeest asendavad nõukogu liikmed vanuselises järjekorras.

3.4. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik või kriminaalkorras karistatud isik.

3.5. Nõukogu liikmetele ei maksta tasu nende seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste täitmise eest.

3.6. Nõukogu esimene koosseis määratakse asutamisotsusega. Seejärel toimuvad muudatused nõukogu koosseisus nõukogu esimehe ettepanekul Nõukogu otsuse alusel.

3.7. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on üks (1) kuni viis (5) aastat. Nõukogu liikmevolituste tähtaeg määrataksekindlaks nõukogu liikme määramisel.

3.8. Nõukogu liikme nimetanu kutsub nõukogu liikme tagasi ainult mõjuva põhjuse ilmnemisel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, püsiv huvide konflikt või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil sihtasutuse huvide oluline kahjustamine, samuti pankroti- või kriminaalmenetluse alustamine nõukogu liikme vastu.

3.9. Nõukogu liikmel on õigus esitada kirjalik taotlus enda tagasi kutsumiseks nõukogu esimehele.

3.10. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras määrab ja kutsub nõukogu liikme tagasi kohus.

3.11. Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.

3.12. Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti.

3.13. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võtab nõukogu koosolekust osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis. Nõukogu liige loetakse koosolekust osavõtjaks, kui tal on võimalik koosolekul arutatut kuulda telefoni või muu hetkesidevahendi abil ning avaldada nõukogu teistele liikmetele oma seisukohta. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.

3.14. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

3.15. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, fax vms) kõik nõukogu liikmed. Otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata korraldab nõukogu esimees.

3.16. Nõukogul on õigus tutvuda Sihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja Põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist.

IV JUHATUS

4.1. Juhatus esindab ja juhib Sihtasutust. Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

4.2. Juhatusel on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

4.3. Juhatuse liikme määramise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on üks (1) kuni viis (5) aastat. Juhatuse liikme volituste tähtaeg määratakse kindlaks juhatuse liikme määramisel. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

4.4. Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

4.5. Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus peab esitama nõukogule kord nelja (4) kuu jooksul ülevaate. Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitama nõukogu viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

4.6. Juhatuse liikmele võib nõukogu otsuse alusel maksta juhatuse liikme ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Juhatuse liikme tasu ei tohi olla suurem kui tasu, mida harilikult makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses. Juhatuse liikmel on õigus nõuda juhatuse liikme ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

4.7. Juhatuse esimees võib esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad Sihtasutust esindada ainult ühiselt. Kui juhatusel on alla kolme liikme, võib esindada Sihtasutust juhatuse iga liige.

4.8. Juhatus muuhulgas:

4.8.1. korraldab Sihtasutuse igapäevast tegevust;

4.8.2. korraldab Sihtasutuse raamatupidamise;

4.8.3. valmistab ette Sihtasutuse tegevuskava ja eelarve projekti;

4.8.4. koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande.

V AUDIITOR

5.1. Audiitori nimetab nõukogu, määrates kindlaks audiitori tasustamise korra. Audiitor nimetatakse ühekordse kontrolli tegemiseks või viieaastaseks tähtajaks.

VI SIHTASUTUSE VARA

6.1. Sihtasutuse vara moodustub:

6.1.1. asutamisotsuse alusel Sihtasutusele üle antud varast;

6.1.2. annetustest, toetustest ja muudest Sihtasutusele eraldatud vahenditest;

6.1.3. vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele majandustegevuse käigus;

6.1.4. muudest laekumistest.

6.2. Sihtasutusele üleantav raha kantakse Sihtasutuse pangaarvele. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu raha ja mitterahaliste vahendite Sihtasutusele üleandmisest vastavalt punktile 4.5.

6.3. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt, kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega.

6.4. Sihtasutus ei taotle tulu põhikirjavälisest tegevusest.

VII VARA KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE

7.1. Sihtasutuse vara võib kasutada ja käsutada sihtasutuse eesmärkide täitmiseks õigusaktides sätestatud korras.

7.2. Vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab Sihtasutuse juhatus kooskõlas Põhikirja ja õigusaktidega.

7.3. Vara kasutamise ja käsutamise täpsema korra kehtestab Sihtasutuse nõukogu.

VIII PÕHIKIRJA MUUTMINE

8.1. Põhikirja võib muuta Sihtasutuse nõukogu üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.

8.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Sihtasutus teatab asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele Põhikirjas tehtud muudatustest 30 päeva jooksul alates muudatuse registrisse kandmisest.

IX SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

9.1. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

9.2. Nõukogu võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige Sihtasutuse eesmärgi saavutamisel või Sihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.

9.3. Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu.

9.4. Sihtasutuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikirja redaktsioon on kinnitatud E-riigi Akadeemia Sihtasutuse nõukogu otsusega 08. veebruarist. 2008.a.