e-demokraatia uudised

Jaanuar 2012    

Hea e-demokraatia huviline
 

Nii nagu ikka aasta vahetudes, vaatame ajas tagasi, et võtta kokku 2011. aasta e-demokraatia olulisemad tegemised ning küsime, mis juhtub aastal 2012?
Esimeses uudiskirjas tutvustame vastuseid, mille saime  kaasamise ja infoühiskonna arenguga tegelevatelt riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja kodanikeühendustelt, kes olid valmis oma mõtteid ja plaane meiega jagama.

Ootame jätkuvalt teie kõigi kaastööd e-demokraatia uudiskirja valmimisel. Andke teada, kui midagi uut ise ette võtate või teiste tegemistes märkate.

Head lugemist!

Nele Leosk
Uudiskirja toimetaja
uudiskiri@ega.ee

 

 

Mis oli 2011. aasta e-demokraatia olulisim edasiminek ning kuhu liigume aastal 2012?

e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktori Liia Hänni sõnul oli aasta 2011 Eestis Riigikogu valimiste aasta: „Head meelt võib tunda selle üle, et kõik Riigikogus esitatud erakonnad pöörasid oma valimisprogrammides tähelepanu demokraatlikule riigivalitsemisele, sh. vajadusele tõhustada avaliku võimu dialoogi kodanikega“. Liia toob välja ka valitsusliidu leppe ja sellest tuleneva Vabariigi Valitsuse tegevusrogrammi, mis sisaldab mitmeid olulisi eesmärke, mis otseselt haakuvad IKT rakendamisega demokraatia toetuseks –  avaliku sektori andmetele ligipääsu parandamine, sh. infole ministeeriumides väljatöötamisel olevate eelnõude kohta, kavatsus töötada välja ministeeriumidele ühesuguse  ülesehitusega veebilehed info leidmise parandamiseks jt.  Otsustusrotsesside läbipaistvuse suurendamisel on samm edasi Riigikantseleis tööle rakendunud eelnõude menetlemise infosüsteem EIS, millest on avalikkusel seni kahjuks liiga vähe informatsiooni. Nagu vanarahva tarkus ütleb: „tibusid loetakse sügisel“, nii ei saa ka praegu veel öelda, et aastal 2011 toimus Eestis läbimurre e-demokraatia rakendamisel kaasaegse riigivalitsemise vankri ette. Vabaühenduste ettevõtmistest aastal 2011 peab Liia õnnestumiseks e-Riigi Akadeemia  ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös sündinud valijakompassi, mis aitas valijatel orienteeruda erakondade poliitikas. Hea algatus on ka Garage48 tööna sündinud platvorm meieraha.eu  riigieelarve tulude ja kulude visualiseerimiseks. Araabiamaailmas eelmisel aastal toimunud sündmused tõid käibele uue mõiste „facebooki revolutsioon“, mis ilmestab sotsiaalmeedia olulisust poliitiliste protsesside katalüsaatori ja organisaatorina. Vast see tõdemus, et tänu tehnoloogia arengule ei ole maailm enam endine, ongi aasta 2011 kõige olulisem sõnum. 

Valimisloosungitelt malli võttes, peab Liia Hänni suurimaks e-demokraatia 2012 väljakutseks „e“ asendamist „i“ –ga , mis tähendab tehnoloogia asemel keskendumist inimesele.  Ükski e-kaasamise platvorm iseenesest ei too kaasa tulemuslikku dialoogi riigi ja kodanike vahel, vaid see, kuidas need kasutusele võetakse. Sellepärast tuleks alanud aastal keskenduda avatud õigusloome ja poliitikakujunduse põhimõttele ja reeglite kokkuleppimisele ning nende rakendamisele igapäevases praktikas.

Riigikantselei nõunik Juhani Lemmik peab 2011. aasta märksõnaks Kaasamise Hea Tava, mille Vabariigi Valitsus aasta lõpus heaks kiitis. Dokument arvestab 2011. aasta kevadel rakendunud eelnõude menetlemise infosüsteemi EIS võimalusi. Kuna EIS on  eelnõude  menetlemise  peamiseks keskkonnaks, mille abil viiakse läbi ka avalikud konsultatsioonid, siis 2012. aastal keskendutaksegi EISi rakendamisele. Lisaks jätkub töö selleks, et teha kättesaadavaks informatsioon arengukavade ja õigusaktide eelnõude kohta nende ettevalmistamise eri etappidel koos valitsusväliste partnerite osalusvõimaluste selgitamisega.

Riigikogu kantseleis kogunes 2011. aastal kaasamise töörühm, mille tegevuse tulemusel valminud raporti alusel koostatakse Riigikogus 2012 a.  kaasamispõhimõtted ja protseduurid. 2011 aastal toimusid Riigikogus demokraatia töötoad erinevatel teemadel: noorte internetikasutus, põlvkondade vahetus Eesti poliitikas, Riigikogu vahetumine ja uue põlvkonna pealetulek poliitikas jne. Eelmisel aastal said Riigikogu komisjonid ja delegatsioonid uued veebilehed, et üldsust oma tööde ja tegemistega paremini kursis hoida. 2012. aastal jätkab Riigikogu demokraatia töötubade läbiviimist Riigikogu teabekeskuses. Esimesse töötuppa on kaasatud ühiskonnaõpetuse õpetajad ning plaanis on Eesti inimarengu aruande 2011 tutvustus ja arutelu koos Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuseõpetajate Seltsiga. Käesoleval aastal alustatakse ka Riigikogu veebilehe uuendamisega.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) suurim saavutus 2011. aastal oli riigiportaal eesti.ee uuendamine. Riigiasutuste teenuseid, infot ja kontakte koondav portaal sündis kodanike tagasiside põhjal, uuenesid nii ülesehitus kui kujundus. Portaali sisujuhi Aarne Seppeli sõnul peab portaal olema tehniliselt turvaline ja mugav kasutada, kuid tõeline väärtus peitub siiski sisus. „Uude portaali oleme koondanud enam kui 200 teenust, 400 artiklit ja 2500 kontakt. 2012. aastal keskendub RIA piiriüleste teenuste arendamisele, kriitilise info infrastruktuuri kaitsele ja koostööle elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutustega. Piiriülestest teenustest soovib RIA peale autentimise hakata tunnustama ka teiste riikide kodanike digitaalseid allkirju.

Tartu linn peab e-demokraatia edendamisel väga oluliseks teadmisi- millal tuleks kaasamine ette võtta, kuidas seda protsessi läbi viia ning milliseid vahendeid võiks kaasamisprotsessis kasutada, et linlaste arvamust ja tagasisidet kõige paremini kätte saada? Selleks, et neid teadmisi ja oskusi saada ning oma kogemusi teistega jagada, osaleb Tartu rahvusvahelises projektis „eCitizen II: Euroopa linnad ja regioonid kodanikukeskse e-valitsemise suunas“ koos linnavalitsuste ja regionaalsete ühendustega 11 riigist. 2011. aastal toimus projekti raames Tartus kuus kohalikku ja üks rahvusvaheline seminar, kus kaasamise ja e-kaasamise probleeme lahati erinevatest aspektidest. Esimesed sammud said ka astutud e-kaasamise hea tava koostamiseks, mis koostöös kodanikeühendustega vormub 2012. aastal ametlikuks dokumendiks.

2012. aasta alguses näeb ilmavalgust Tartu linna uus arengukava aastani 2020, milles on eraldi peatükk kodanikuühiskonna ja kaasamise teemadel. Et arengukava ei jääks pelgalt deklaratsiooniks, töötab linn välja ka konkreetsed valdkondlikud tegevuskavad. Päris uue tegevusena kavatseb Tartu linnavalitsus 2012. aastal alustada Tartu linna kaasava eelarve protsessi elluviimist. Üle maailma kohalikes omavalitsustes populaarsust võitev kaasav eelarvemenetlus annab linnakodanikele võimaluse otsustada, milleks kasutada mingit väiksemat osa linnaeelarvest.

Tartu linna avalike suhete osakonna teabeteenistuse juhi Lilian Lukka sõnul võib just  2012. aasta olla selleks pöördepunktiks, kus Tartu ei saa enam öelda, et ollakse kaasamisprotsessides alles õpipoisi rollis, vaid tuleb tõdeda, et kätte on jõudnud aeg olla meister.

Vabaühenduste Liit EMSL juht Urmo Kübar peab oluliseks e-demokraatia edasiminekuks uute tehnoloogiate aktiivset kasutamist Riigikogu valimiste eel ja ajal, tuues välja nii e-Riigi Akadeemia eestvedamisel sündinud valijakompassi kui ka rekordilise e-hääletajate arvu. Lisaks mängisid e-vahendid suurt rolli ka teistes valimistega seotud vabaühenduste algatustes: näiteks vabaühenduste manifesti koostamisel osalesid ühendused kasutades selleks loodud wiki-keskkonda ning hiljem elektrooniliselt ettepanekutele oma hääli andes, Väitlusselts korraldas online debatte jne. Riigi poolt mingit võimsat e-demokraatia algatust kahjuks ei märgatud.
2012. aastal käsitlemist vajavate teemadena peab EMSL esmatähtsaks kaht. Esiteks, vabaühenduste kohta kogutavad andmed, mis praegu on tasulised ja pole kergesti töödeldavad, mistõttu pole head ülevaadet eri valdkondades ja paikades tegutsevatest ühendustest, nende rahaallikatest, töötajatest, töö tulemustest jne. Neist andmetest poleks kasu mitte ainult neile, kes vabaühenduste tegevuskeskkonnaga töötavad nagu EMSL, vaid ka igale huvilisele, kes soovib ühendusi kaasata või neid toetada. Teiseks oluliseks teemaks peab EMSL info kättesaamist avaliku võimu plaanidest õigusloomes. Aastavahetusel uuenenud kujul vastu võetud kaasamise hea tava näeb ette ka eelnõude väljatöötamiskavatsuste konsultatsioonidele paneku, kuid praegune eelnõude infosüsteem ei anna head ja lihtsat ülevaadet, kes, kus ja mida teha plaanib ja kuidas huvilised kaasa rääkida saavad.


e-Riigi Akadeemia ulatab abikäe kohalikele omavalitsustele kaasava eelarvementlusega tutvumisel

Kaasav eelarvemenetlus on kogumas populaarsust nii Euroopa kui mujal ning seda tõendavad uuringud, mille kohaselt on ligi 1200 kohalikku omavalitsust maailmas kaasavat eelarvemenetlust katsetanud. Eelmisel aastal alustati ettevalmistustega tutvustada kaasavat eelarvemenetlust ka Eestis.

9. detsembril toimus Tartu linnavalitsuse- ja volikogu liikmetele e-Riigi Akadeemia korraldatud kaasava eelarve seminar, kus tutvustati selle demokraatia uuendamise mehhanismi üldist toimimist ning rahvusvahelisi praktikaid. 10. jaanuaril viiakse samalaadne seminar läbi ka Väätsa vallas.

e-Riigi Akadeemia on koostanud kaasava eelarve juhendmaterjali, mille tööversiooni leiab meie veebilehelt ning millele ootame teie kommentaare ja ettepanekuid! Palume tagasiside saata Lizale, kes heameelega annab ka lisainfot.


Valitsemise valvurid jälgivad, kuidas valitsus viib ellu oma lubadusi

Aprillis 2011 võttis Vabariigi Valitsus vastu tegevusprogrammi järgnevaks neljaks aastaks. Selles on kirjas valijatele antud lubadused, mille täitmisega tegelevad  nii poliitikud kui ametnikud. Valitsemise valvurid on sõltumatud vaatlejad, kes hoiavad silma peal sellel, kuidas lubadused teoks saavad. Valvureid on praeguseks üle 30, need on asjatundjad vabaühendustest, erialaliitudest, mõttekodadest ja uuringukeskustest. Kogutud info tegevusprogrammi seisust, valvurite arvamused ja hinnangud on kõigile näha ERRi veebiportaalis www.valvurid.ee. Sealt saab valitsus kasulikku ja mitmekesist tagasisidet, sealhulgas nii ausat kriitikat kui tunnustust kordaminekutele. Valitsuse tegevuse ja tulemuste kohta saavad arvamust avaldada kõik huvilised.

Veebikeskkond avatakse 16. jaanuaril. Valvurite tegevust veab Praxis ning toetab Avatud Eesti Fond.


Esita kodanikuühiskonna aasta tegija kandidaat!

Vabaühenduste Liit EMSL ootab 2011. aasta kodanikuühiskonna tegija kandidaate kuni 24. jaanuarini viies kategoorias: aasta vabaühendus, aasta avaliku võimu esindaja,
aasta äriühing, aasta missiooniinimene ning aasta tegu.

Kandidaate saab esitada EMSL veebilehel või kirjutades Alari Rammole. Kandidaatide seast teeb valiku EMSLi nõukogu veebruaris.


Avatud Valitsemise Partnerlusest meil ja mujal

Eelmise aasta septembris  alguse saanud uus rahvusvaheline initsiatiiv Avatud Valitsemise Partnerlus (AVP) rõhutab valitsemise suurema avatuse ja läbipaistvuse kõrval kodanikuühiskonna ning inimkeskse poliitikakujundamise olulisust.  Eesti  valitsus on otsustanud AVP-ga liituda. Selleks, et vabaühendused oleksid toimuvaga kursis ning saaksid valitsuse tegevuskava koostamisel sõna sekka öelda, on Avatud Eesti Fondis toimunud kaks ümarlauda AVP teemal ja järgmine ümarlaud toimub 18. jaanuaril. Kel kohtumise vastu huvi, palume ühendust võtta Liia Hänniga e-Riigi Akadeemiast.

Eesti kui  AVP-ga ühinenud riik peab aprilli lõpuks esitama AVP tegevuskava ning 31. jaanuariks andma lühikese ülevaate senisest tegevusplaani koostamisest, mida tuleb teha koostöös valitsusväliste osapooltega. Selleks, et tegevuskavade koostamisel kogemusi vahetada, korraldatakse 7. veebruaril Londonis valitsuste esindajatele kokkusaamine. Eelkõige on see küll suunatud nendele riikidele, kel ei õnnestunud osaleda 7. -8. detsembril Brasiilias toimunud kokkusaamisel. Lisainfot toimunu ning tulevikuplaanide kohta saab AVP veebilehelt.